Üldmõisted ehitustehnoloogias

Ehitus a) ehitustegevus, ehitamine; b) majandusharu, mis tegeleb ehitiste püstitamise, rekonstrueerimise ja remontimisega ning ehitusprojektide koostamisega.

Ehituse hulka kuuluvad:

• ehitiste (hoonete ja rajatiste) püstitamine/rajamine, ümberehitamine, laiendamine peale-, juurde- või allaehitamise teel, kapitaal- ja hooldusremont;
• ehitistega seoses olevate seadmete paigaldamine;
• haljastus-, heakorrastus- ja kujundustööd;
• ehitiste lammutamine.

Ehitis – ehitamise tulemus hoone või rajatise kujul, on püsivalt (kohtkindlalt) ühendatud (alus)pinnasega.

Hoone – (alus)pinnasega püsivalt (kohtkindlalt) ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.

Rajatis – (alus)pinnasega püsivalt (kohtkindlalt) ühendatud ehitis, mis ei ole hoone (nt tee, tänav, raudtee, sild, staadion, mast, välistorustik, tunnel, heakorrastus, inimtegevuse tulemusena valminud haljastus).

Ehitusseadus – (Eestis praegu: ehitusseadus, lühend ES) – projekteerimist ja ehitamist reguleeriv põhidokument, mis on vastu võetud seadusandlikul tasemel. Valla või linna ehitusmäärus – kohalike olude arvestamiseks kehtestatud määrus, mis seab üldised ehitus- ja maakasutustingimused ning täpsustab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid.

Ehitusnorm – normdokument, mis sisaldab üldtunnustatud ehitusparameetrid või -parameetrite kogumid, mille täitmist või täitmatajättu saab üheselt tuvastada. Terminit kasutatakse ka ühe parameetri või parameetri kogumi kohta.

Ehituseeskiri – normdokument, mis sisaldab ehitustoimingute kirjelduse mingi tulemuse saamiseks, nt ehitiste tuleohutuse eeskiri.

Ehitise omanik – füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik (eraõiguslikud isikud), riik või kohalik omavalitsus või seaduses sätestatud avalik-õiguslik juriidiline isik (avalikõiguslikud isikud), kellele ehitis kuulub omandiõiguse alusel.

Ehitise valdaja – asjaõigusseaduse alusel ehitist kasutav juriidiline või füüsiline isik.

Ehitusjärelevalve – ehituse ning ehitise projektile ja normdokumentidele vastavuse kontroll (kohaliku omavalitsuse järelevalve ja omanikujärelevalve).

Tellija – juriidiline või füüsiline isik, kes on ehituse rahastaja või esindab rahastajat.

Hoonestaja – isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus.

Töövõtja – juriidiline või füüsiline isik, kes võtab lepingu alusel enda peale hoone või rajatise ehitamise. Alltöövõtja kasutamise korral vastutab ka tema töö eest.

Alltöövõtja – töövõtja valitud juriidiline või füüsiline isik lepingujärgse töö tegemiseks. Vastutab tehtud tööde eest teda ametisse võtnu ees.

Töövõtt – lepingujärgne töövahekord, kus töövõtja kohustub omal riisikol tegema tellija ülesandel mingi töö (töövõtutöö) kas tellija või omast materjalist ning tellija kohustub nõuetekohaselt tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma.

Alltöövõtt – lepingujärgne töövahekord, kus üks ettevõte teeb tööd teisele ettevõttele (alltöövõtutööd, nimetatud ka ostetud töödeks).

Uusehitis – ehitis, milles ei esine varasemaid ehitiseosi (vastand: ümberehituse või laiendamise teel tekkinud ehitis).

Laiendamine – olemasoleva ehitise suurendamine peale-, kõrvale- või allaehitamise teel.

Ehitustehnoloogia – ehitustööde meetodite, menetluste ja võtete kogum.

Ehitusettevõte – ettevõte, mille põhitegevuseks on ehitustööde tegemine.

Ehitusluba – kohaliku omavalitsuse antav luba ehitamiseks.

Lammutusluba – kohaliku omavalitsuse antav luba ehitise lammutamiseks.

Kaeveluba – kaevamisluba – kohaliku omavalitsuse antav luba kaevetöödeks.

Kasutusluba – kohaliku omavalitsuse antav luba ehitise kasutamiseks.

Ehitusjärk – ajaliselt või mahuliselt eraldatud, omaettevalmiv ja kasutusele võetav terviklik ehitise või ehitiste kogumi osa.

Kalenderplaan – projekti teostamiseks vajalike tööde kronoloogiline järjestus.

Ajagraafik – projekti teostamiseks vajalike tööde graafilis-kronoloogiline järjestus.

Võistupakkumine – pakkumismenetlus, mille eesmärk on leida pakkumuste hulgast pakkumiskutse dokumentides esitatud nõuetele vastav soodsaim pakkumus.

Pakkumiskutse – pakkumise väljakuulutamise andmetega kooskõlas olevad hanke kvaliteeti ja tehnilisi näitajaid iseloomustavad dokumendid, kus esitatakse andmed pakkumismenetluse, tähtaegade ning hindamiskriteeriumide kohta.

Ehituskestus – ajavahemik töö alustamise päevast töö lõpetamise päevani.

ÜLDMÕISTED EHITUSTÖÖDES

Ehitus dokumendid kõik ehitushanke realiseerimiseks vajalikud joonised, juhendid ja kokkulepped.
Ehituskoht üldiselt lepingudokumentides määratud maa-ala, millele töövõtja tegevus on suunatud.

Ehitusala – maa-ala kus ehitustöö toimub ja mis on töövõtja kasutuses kogu ehituse vältel.

Ehitusmaterjal – toode, mida kasutatakse (maja) ehitamisel. Siia kuuluvad nii üldehitustööde materjalid kui ka sanitaartehniliste ja elektritööde materjalid ning seadmed.

Ehitusvahend – vahend, millega ehitustöö või selle osa tehakse või mis on abiks selles tegevuses, aga mis ei jää ehitisse selle valmimisel (näiteks tööriist, masin,vorm, puhastusvahend jne), kui ei ole erikokkulepet.

Haldaja – ehitise valmimise järel selle hooldamise, teenindamise ja ülalpidamise eest vastutav juriidiline või füüsiline isik.

Töövõttu piiritlev lisa – sisaldab ehitusplatsi üldist korraldust ja teenindust ning selliseid üksikasjalikke töövõtu piiritlusi, mis ei ilmne joonistest ega seletuskirjast. See on kõigi ehitusplatsil töötavate tööettevõtjate ühine dokument. Üldistes lepingutingimustes ei ole sellele selget kohta antud, kuid näidisdokumentide järgi on töövõttu piiritlev lisa töövõtuprogrammi lisaks.

Töövõtuprogramm – pakkumispalvele lisatud dokument, milles on toodud tähtsamad töövõttu ja töövõtulepingut puudutavad andmed

Ehitusprotsessid – Ehitusel tehtavaid ehitustöid (mulla-, müüri-, montaažijt. tööd) nimetatakse ehitusprotsessideks.

Põhiprotsess – on ehitustöö, mille tulemusel saadakse ehitise valmisosa, näiteks seinte ehitamine, vahelagede montaaž jne.

Abiprotsess – on ehitustöö, mis ei loo valmistoodangut, kuid mis on vajalik põhiprotsessi jaoks, näiteks töölavade ehitamine müüritöödel, raketise ehitamine betoonitöödel jne.

Lihtprotsess – on ehitustöö, mida teevad ühe eriala töölised ja mis ei vaja teiste erialade tööliste abi, näiteks mullatöö, maalritöö, klaasimistöö jne.

Kompleksprotsess – on üheaegselt tehtavate üksteisega seotud tööprotsesside kompleks, mida iseloomustab lõpliku toodangu ühtsus, näiteks raudbetoonitööd.

Mehhaniseeritud protsessi – puhul kasutatakse masinaid. Töölised käivitavad, juhivad ja seiskavad masinaid neid hooldades ja nende tööd kontrollides.

Transpordiprotsess – on materjalide ja valmisdetailide teisaldamine ehitusplatsi lattu või ehitusele ja lõpuks töökohale.

Töövõte – on tehnoloogiliselt üksteisele järgnevate tööliigutuste kompleks.

Tööoperatsioon – on organisatsiooniliselt ja tehnoloogiliselt ühtne töövõtete kompleks. Näiteks koosneb müüritööde protsess järgmistest operatsioonidest: 1)mördi etteandmine, 2) telliste etteandmine ja 3) telliste paigaldamine.

Ehitamise põhielementideks on:

1. a) töö
2. b) materjalid
3. c) töövahendid
4. d) tööobjekt

Ehituse industrialiseerimine – Industrialiseerituks nimetatakse sellist ehitust, mille puhul hoone või ehitis püstitatakse tehases valmistatud konstruktsioonidest ja detailidest.

Ehituse mehhaniseerimine – on ehitustööde ja –protsesside mehhaniseeritud tegemine.

Kompleksne mehhaniseerimine – mehhaniseeritakse teatava ehitustöö või naabertööde kõik operatsioonid.

Töölüli – Tööjõu ratsionaalseks kasutamiseks on vaja, et töölised teeksid ainult neid töid, mis vastavad nende kvalifikatsioonile.

Brigaad – Kui ühte ja sedasama tööd teevad üheaegselt mitu töölüli või rida üksiktöölisi, igaüks omal kohal, siis moodustavad nad brigaadi, mille juhiks on brigadir.

Ehituse töökohaks – nimetatakse ruumala, mille piires asuvad vajalikud materjalid, seadmed ja tööriistad ning kus toimub üksiktöölise või töölüli töö.

Töörindeks – nimetatakse seda osa ehitusel, kus brigaad teeb ettenähtud tööd ja mille suurus on küllaldane, et sinna vabalt mahutada kõik töölised koos nende käsutuses olevate töövahenditega.

Töölüli töörindeks ehk eeks – (mõnikord ka langiks) nimetatakse seda töörinde osa, kus töötab töölüli või üksiktööline. Ett võib mõõta ruut- või jooksevmeetrites (tellisseinte ladumisel jooksevmeetrites, krohvimisel ruutmeetrites).

Optimaalseks töörindeks – on töörinne, milles lülid töötavad terve või poole vahetuse jooksul ilma üleminekuta. Hoone osa, milles brigaadi koondatud töölülid teatud aja jooksul töötavad, nimetatakse – haardealaks.

Kõrgusjärk – on töökoha tasandite vahele jääv hoone või ehitise osa.