Vana kivifassaadi saab soojaks muuta

Kiviseinte taastamiseks on mitu võimalust. Viimastel aastatel on väga laialdast kasutamist leidnud hoone välisseinte soojustamine kergmärjal meetodil.

Kui vana amortiseerunud fassaad juba krohvimist vajab, tasub seda teha koos soojustamisega, sest ebapiisavalt isoleeritud seinad lasevad suurema osa soojusest välja ning siseruumide intensiivne kütmine on mõttetult kulukas alternatiiv. Kergmärjal meetodil soojustamise puhul on ühendatud soojakao probleemide tehnilised lahendused esteetilise fassaadiviimistlusega. Nii on kindel, et krohvisegu jääb ikka kindlalt soojustusele püsima.

Soojustussüsteemide abil saab:

- ruumide sisekliima mugavamaks
- vähendada küttekulusid kuni 30%
- likvideerida võimalikud külmasillad
- peita olemasolevad seinapraod ja ebatasasused.

Soojustussüsteemides kasutatakse isolatsioonimaterjalina vahtpolüstürooli või mineraalvilla. Soojustusmaterjali valikul tuleb lähtuda konkreetsest objektist, ehitusnormidest jms. Lihtsustatult kirjeldades toimub spetsiaalse liimisegu abil soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine, seejärel nende pealispinna vooderdamine klaaskiust armatuurvõrgu kihiga, kruntimine ning katmine peenekihilise dekoratiivkrohviga.

Soojusisolatsioon

Vahtplast ja mineraalvill on, kui mitte arvestada nende ainukest ühist omadust – soojuspidavust, oma omadustelt väga erinevad. Mineraalvill on vastupidav kõrgete temperatuuride ja kemikaalide toimele ning tema auru läbilaskmisvõime ja akustilise isolatsiooni omadused on paremad.

Just seetõttu on mineraalvillaga soojustussüsteemi soovitatav kasutada nendel objektidel, kus on niiske keskkond (ühiskondlike toitlustusasutuste köögid, autopesulad, saunad jne) ning hoonetes, kus on suurem tuleoht (koolides, haiglates, saalides ning hoonete osades, mis on maapinnast kõrgemal kui 25 m).

Vahtplast ei ima vett ning seega ei vähene niiskuse toimel ka selle materjali isolatsiooniomadused. Tal on suurem mehhaaniline vastupidavus kui mineraalvillal ning ta on umbes 10 korda kergem. Pealegi ei ole väga paljudel juhtudel vahtplasti kinnitamiseks tarvis kasutada mehhaanilisi lisakinnituselemente, mis mineraalvilla kasutamisel on vältimatult vajalikud. Vahtplastplaadid on umbes kaks korda odavamad ja neid on ka tunduvalt lihtsam töödelda, mistõttu tehtavate tööde hind võib väheneda kuni 20–30%.

Aluspinna ettevalmistamine

Fassaaditööd nõuavad alati kõrgendatud hoolsust nende teostajalt, st temperatuurivahemik tööde ajal peab jääma +5º kuni +25ºC piiresse, tööpiirkond peab olema kaitstud otsese päikesekiirguse ja sademete eest. Samuti peab kuivsegudesse doseerima täpse koguse vett.

Ettevalmistavad tööd tuleb alati teha kvaliteetselt ning järgides tööjuhiseid. Lähtudes nn tüüpilisest olukorrast, on hoone fassaad kaetud krohvikihiga, mis on täiendavalt üle värvitud. Tihti on fassaadil ka palju kahjustatud kohti (praod, väljapudenenud kohad krohvikihis jne). Rusikareegel on, et kõik kihid, mis ei ole kandvad ja hingavad, tuleb eemaldada. Sama kehtib ka mustuse, tolmu ja muu sellise kohta.

Seejärel tuleb fassaad parandada, kasutades selleks spetsiaalset pahtlit. Enamasti nõuavad seinad ka kruntimist (parandamaks aluspinna nakkeomadusi ja takistamaks niiskuse juurdepääsu konstruktsioonile jne). Seejärel tuleb paigaldada sokliliistud (metallprofiil, kinnitatud soklile). Soojustusplaatide kinnitamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid liimisegusid (sõltuvalt soojustusmaterjalist on olemas nii mineraalvilla kui ka vahtplasti liimisegud).

Pärast liimisegu kuivamist kinnitatakse soojustusplaadid täiendavalt tüüblitega. Kui on tegu vahtplastiga, tuleb maha lihvida fassaadipinnast esileulatuvad osad ja plaatidevahelised vuugid täita montaaþivahuga. Järgmine etapp on mõlema süsteemi puhul armeeritud kihi moodustamine. Kõigepealt kantakse pinnale spetsiaalse liimisegu kiht, misjärel vajutatakse värskesse segusse armatuuriks klaaskiudvõrk. Sellele kantakse siis juba täiendav kiht liimisegu.

Kui armatuurkiht on täielikult kuivanud (u 3 päeva), krundime fassaadipinna kruntvärviga. Fassaadide renoveerimise viimaseks etapiks on dekoratiivkrohvi pealekandmine.

Krohvi valikul tuleb lähtuda peale isikliku maitse-eelistuse ka soojustusmaterjalist. Nimelt mineraalvilla süsteemide juures on kasutatavad ainult mineraalkrohvid. Vahtplastsüsteemis võib kasutada nii mineraal- kui ka akrüülkrohve.

Soklite katmiseks on mõistlik kasutada mosaiikkrohve. Dekoratiivkrohvi pinnale kandmise tehnoloogia on suhteliselt lihtne ja teostatav ka mitteprofi poolt. Nimelt kantakse krohvimass pinnale metallhõõrutiga, terava nurga all, täiteainepaksuse kihina. Seejärel, kui krohv enam ei kleepu instrumendi pinnale, kujundatakse plastikhõõrutiga sellesse muster. Sellisel moel on võimalik kujundada väga erinevaid pinnaviimistlusi (näiteks hõõrdestruktuur, mis kujutab endast krohvi pinnale erineva suunaga vagude vedamist). Fassaadi lõplik välimus sõltub otseselt valitud krohvi liigist ja krohvija oskustest.

Hoonetes, kus tekib palju niiskust (saun), tuleks soojustuses kasutada villa, mis laseb niiskusel läbi seina välja tungi- da. Samuti tuleks villa eelistada suurema tuleohu korral ja hoone osades, mis on maapinnast kõrgemal kui 25 m.

Mineraalvillasüsteemis kasutatakse ainult mineraalkrohvi.

Vahtplastsüsteemis võib kasutada nii mineraal- kui ka akrüülkrohvi.

Soklite katmiseks on mõistlik kasutada mosaiikkrohvi.


Allikas: Kaido Kaasik

 

Tööde läbiviijad pööravad liiga vähe tähelepanu seinte geomeetria hindamisele: pindade tasasusele ja vertikaalasendist kõrvalekaldumisele. Soojustustööde käigus on võimalus nt suureplaadilise tehnoloogia järgi ehitatud hoonete “sirgeks ajamiseks”. Selleks tuleb siiski teha tasandus- krohvitöid, samuti võib suureneda liimisegu kulu ja soojus- isolatsiooniplaadid võivad pakseneda.

Mõnikord kasutatakse seinte kergmärjal meetodil soojustamise puhul erinevate tootjate poolt valmistatud materjale. Sellise süsteemitu lahenduse kasutamisel võivad olla tõsised tagajärjed.

Enne soojusisolatsiooniplaatide liimimist ei puhastata alati aluspinda ära ega krundita niiskust imavaid aluspindu. Kõrgsurvepesurite kasutamine pole veel eriti laialt levinud.

Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamisel kantakse segu peale ainult laikudena. Selle tulemusel võib vastupidavus väheneda, samuti võivad kinnitamata plaadiservad kool- duda või murduda ja see takistab järgmiste tööetappide teostamist.

Soojusisolatsiooniplaatide liimimine ilma neid omavahel kinnitamata (eriti hoone nurkades) ja armatuurvõrgu ebapiisavate varude jätmine põhjustavad fassaadilõhesid.

Kui polüstüroolplaatide kühmud jäetakse lihvimata ja plaatide liitekohad täidetakse seguga, on see varjudena näha, kui seinale paistab külgvalgus. Samuti võivad fassaadikroh- vile tekkida plekid.

Mehhaaniliste tüüblite ebaõige paigutamine. Tüübli “teraviku” liiga sügavale surumisega lõhutakse soojusisolatsiooniplaatide struktuuri. Kui paigutatakse liiga pinnapealselt, ei hoia tüübel plaati vajalikul määral kinni, tekib nähtav ku- merus ja see nõrgestab armatuurkihti.

Kui orvades ja plekitööde tegemise kohtades tekkinud pragusid ei ole akrüülkitiga täidetud, võib vihmavesi imbuda soojusisolatsiooniplaatide alla.

Kui kuni 2 m kõrgusele maapinnast ei ole paigaldatud lisavõrgukihti, võivad tekkida juhuslikud mehhaanilised vigastused.

Kui armatuurkiht ei ole paigaldatud piisavalt paksu kihina või kui võrk on halvasti “kuivalt” pinnale laotatud ja seda on seguga ainult pindmiselt pahteldatud, nõrgeneb isolat- sioonimaterjali kaitse ning väheneb krohvisegu püsivus.


Allikas: Kaido Kaasik

mineraalkrohvisegu CT 35 (2,5 mm)  2,8 kg/m²

mineraalkrohvisegu CT 35 (3,5 mm) ~3,9 kg/m²

akrüülkrohvi mass CT 60 (1,5 mm) ~2,5 kg/m²

akrüülkrohvi mass CT 63 (3,0 mm) ~3,7 kg/m²

akrüülkrohvi mass CT 64 (2,0 mm) ~2,7 kg/m²

mineraalkrohvisegu CT 137 (1,5 mm) ~2,4 kg/m²

mineraalkrohvisegu CT 137 (2,5 mm) ~2,4 kg/m²

mosaiikkrohvimass CT 177 (1,2 mm) ~3 kg/m²

mosaiikkrohvimass CT 177 (2,0 mm) ~4,5 kg/m²

mineraalkrohvisegu CT 35 (2,5 mm) ~2,8 kg/m²

mineraalkrohvisegu CT 35 (3,5 mm) ~3,9 kg/m²

mineraalkrohvisegu CT 137 (1,5 mm) ~2,4 kg/m²

mineraalkrohvisegu CT 137 (2,5 mm) ~4,5 kg/m²


Näiteks on võetud soojustussüsteem Ceresit VWS
Allikas: Ceresit

Kaido Kaasik, 03.03.2003