Ehitamise dokumenteerimise nõuded


1.3.1. Üldsätted

 

1. Ehitise seisukorra, selle kujunemise ja ehitise kasutusajal ettenähtud kasutusomaduste säilimise objektiivseks hindamiseks, samuti avarii korral sellest tuleneva vastutuse määramiseks on vajalikud ehitise tehnilist algupära ja seisundit iseloomustavad dokumendid.

 

2. Ehitamise dokumenteerimine haarab kõiki etappe alates ehitise projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni (lammutamiseni). See hõlmab ehitise projekteerimist,ehitusplatsi ettevalmistamist, kõiki ehitustöid, ehitusjärelevalvet, ehitise kasutamise ja hooldamise juhendeid, ehitise kasutamist ja ehitises tehtud hilisemaid ümberehitusi.

 

1.3.2. Ehituse dokumenteerimine.

 

1. Kui mõne muu dokumendiga ei ole reglementeeritud teisiti, määravad projekteerijad enda koostatud projektis ehitise olulisemad kohad ja etapid, mida ehitusjärelevalve peab tingimata üle vaatama ning ülevaatuse tulemused dokumenteerima. Kohaliku

omavalitsuse ehitusjärelevalve vaatab projekteerija esitatud nõuded üle, täiendab neid

vajaduse korral ja määrab konkreetsele objektile ehitusloa väljaandmisel ehitusjärelevalve korralduse, tehes vastava märke ehitusloa dokumentidesse.

 

2. Ehitamise dokumenteerimise vastavuse käesolevale korrale tagab ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse käigus koostatavad dokumendid ning annab need komplekteeritult ja köidetult üle ehitise omanikule, kes omakorda annab need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvele enne ehitise kasutusloa saamist. Omanikujärelevalve on kohustatud kontrollima koostatavate dokumentide õigsust ja jälgima, et ülevaatus viidaks läbi õigeaegselt. Kõigile ehitamise käigus koostatud tehnilistele dokumentidele peavad alla kirjutama ehitusettevõtja ja tellija esindaja.

 

3. Ehitusprojekti koosseisus esitatud ja ehitusloaga seadustatud ehitusjärelevalve teostamise ülesannetega määratakse konkreetse ehitusobjekti dokumenteerimise minimaalne maht.

 

4. Ehitamise vaheetapid määratakse vajadusel ehitise omaniku ja ehitusettevõtja

kokkuleppel. Kohustuslikeks vaheetappideks koos vastava akti koostamisega on:

 

1) ehitise geodeetiline mahamärkimine, mille tellib ehitise ja annab selle üle tellijale ja

peatöövõtjale;

 

2) pärast mulla- ja vaiatööde lõpetamist aluse ülevaatus, millel peab osalema ka

vundamentide projekteerija ning vajadusel ehitusplatsi uuringuid teinud

ehitusgeoloog.

 

5. Kõigil ehitusobjektidel (v.a. väikehoone) on kohustuslik ehitustööde päeviku pidamine ja ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollimine. Ehitustööde päeviku pidamise ja

sellesse tehtud sissekannete õigsuse, samuti koosolekute protokollimise ning protokollide õigeaegse koostamise eest vastutab ehitusettevõtja.

 

6. Eritööde (veevarustus-kanalisatsioon, küte-ventilatsioon, gaasivarustus, elektrivarustus, nõrkvooluseadmed, ehitusautomaatika, tuletõrje- ja päästevahendid, valvesignalisatsioon, relvahoidlad, tulekindlad ja soomustatud kambrid, tehnoloogilised seadmed, ka vajumiste jälgimine jm.) vastuvõtmine ja nende tööde tegemisel kasutatavate seadmete või süsteemide katsetamine koos vastava akti koostamisega peab toimuma omanikujärelevalve, vastutava töödejuhataja, vastava eritöödejuhataja ja vastava tehnilise järelevalve (kui see on õigusaktidega ette nähtud) poolt; vajadusel ka vastava eriosa projekteerija või muu juurdekutsutava spetsialisti poolt.

 

7. Ehituse dokumentatsiooni säilitamist korraldatakse järgmiselt:

 

1) ehitusprojekti ja ehitusaegse dokumentatsiooni säilitamise eest kuni ehitise

likvideerimise ja lammutamiseni vastutavad kohalik omavalitsus ja ehitise omanik

(tellija). Ehitusprojekti säilitamine kogu ehitise olemasolu jooksul kohaliku

omavalitsuse arhiivis annab ehitise omanikule võimaluse taastada vastava tasu eest

ehitist iseloomustav dokumentatsioon selle hävimise korral (nt. tulekahjus). Pärast

ehitise likvideerimist annab kohalik omavalitsus vastavalt arhiivikorraldust

reguleerivatele õigusaktidele ehitusprojekti üle alaliseks säilitamiseks Eesti

Riigiarhiivile;

 

2) ehitusprotsessis koostatud tehnilised dokumendid kogub kokku ja süstematiseerib

ehitusettevõtja (peatöövõtja), kes annab ehitustööde lõpetamise järel enne objekti

üleandmist need korrastatult ja köidetult üle ehitise omanikule (tellijale). Ehitise

omanik annab selle dokumentatsiooni üle kohalikule omavalitsusele ning pärast kogu

ehitist puudutava dokumentatsiooni vastuvõtmist annab kohalik omavalitsus ehitise

omanikule ehitise kasutusloa. Ehitusettevõtjale jääb ehitusplatsi kontoris üldiseks

kasutamiseks säilitatud dokumentatsiooni eksemplar;

 

3) projekti või projekti osa säilitab selle osa koostanud projekteerija oma arhiivis.

 

8. Ehitusloa taotlemisel annab ehitise omanik (tellija) kohalikule omavalitsusele üle

ehitusloa taotlemiseks nõutud ehitusprojektist ühe eksemplari arhiivi paigutamiseks.

Samuti toimib ehitise omanik projekti igasuguste muudatuste korral. Üht eksemplari

nimetatud ja muudest projektmaterjalidest ning ehitusprotsessis koostatavaid tehnilisi

dokumente säilitab ehitise omanik oma isiklikus arhiivis. Ehitise üleminekul teise

omaniku valdusesse on ehitise endine omanik kohustatud ehitise kogu dokumentatsiooni üle andma ehitise uuele omanikule.

 

1.3.3. Ehituse tehnilised dokumendid

 

1.Ehituse tehnilised dokumendid on:

 

1) ehitusprojekt ehitusloa saamiseks;

2) kõik ehitusliku osa ja eriosade tööjoonised ning töökirjeldused;

3) projekti muudatused ja täiendused;

4) ehitusluba;

5) ehitise geodeetilise mahamärkimise ja aluse ning kaetud tööde aktid;

6) ehitustööde ja eritööde (nt. vaia-, betooni-, montaaži-, keevitus- ja muud analoogsed

tööd) päevikud;

7) ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollid;

8) ehituse vaheetappide ja eritööde (nt. tehnosüsteemide ja -seadmete) vastuvõtu aktid;

9) ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide vastavustunnistused (sertifikaadid);

10) ehitusplatsil tehtud katsetuste ning ehitusplatsilt võetud katsekehade teimimise

protokollid;

11) täitejoonised;

12) ehitise kasutamis- ja hooldamisjuhendid;

13) ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid;

14) dokumendid ehitise kasutusala muutmise kohta;

15) ehitise tehnilise seisundi hindamise ja uuringute dokumendid;

16) ehitise kasutusaegsete remontide ja ümberehituste dokumendid.

 

2.Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde dokumenteerimise kohta esitatakse vahetult ehitusplatsiga seotud

 

3.Ehitusele tarnitavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide sertifikaatide või teiste tooteid iseloomustavate dokumentide olemasolu eest vastutab tarnija. Ehitusettevõtja on kohustatud nõudma nende õigeaegset esitamist ning tagama nende ja kogu ehituse dokumentatsiooni säilitamise ja üleandmise ehitise omanikule, kes annab need üle kohalikule omavalitsusele.

 

4.Ehituse dokumenteerimiseks kasutatakse dokumentide kinnitatud vorme.

 

1.3.3.1.Ehitustööde päevik

 

1. Ehitustööde päevikut peetakse iga tööpäeva kohta. Ehitustööde päevikusse kantakse

konkreetset tööpäeva mõjutavad tegurid; ehitusobjekti olukorra iseloomustus;

kontrollivate ametiisikute ja projekteerija tehtud märkused. Ehitustööde päeviku igale

leheküljele kirjutavad alla vastutav töödejuhataja ja omanikujärelevalve.

 

2. Lisalehe kohta tehakse märge päevikulehe vastavasse osasse.

 

3. Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka

ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite

katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi

dokumente (originaal või koopia).

 

4. Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, ehitustööde

päeviku kolmiklehed tuleb nummerdada.

 

5. Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal, teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine.

 

6. Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku,(ehituskonstruktsioonide) montaažitööde päeviku või keevitus- ja tuleohutustööde päeviku pidamist. Eritööde päeviku pidamise nõude kehtestab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitusloa väljaandmisel vastavalt projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas.

 

1.3.3.2. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid.

 

1. Ehitusplatsi töökoosolek on ehitusobjektil kokkukutsutav regulaarne või erakorraline

koosolek, kus erinevad lepingupooled ning konkreetse ehitusprotsessiga seotud

asjatundjad arutavad objektil tehtavate tööde kulgu nii oma lepingukohustustest kui ka

kogu ehitusprotsessist tulenevalt ja lepivad kokku ehitusel tekkinud probleemide

lahendamise suhtes.

 

2. Ehitusplatsi töökoosoleku protokollis fikseeritakse ehitustöödega liituvate probleemide arutelud ja vastuvõetud otsused. Seejuures ei või töökoosolek muuta lepingute tingimusi ja sisu.

 

3. Ehitusplatsi töökoosoleku protokolli koostab ehitusettevõtja. Protokollile kirjutavad allaomanik ja ehitusettevõtja või nende esindajad. Ehitusplatsi töökoosolekust võtavad osa tellija (omanik), omanikujärelevalve, ehitusettevõtja ja peaprojekteerija. Ehitusplatsi

koosoleku protokoll lisatakse ehitustööde päeviku kolmele eksemplarile ning antakse igale koosolekust osavõtjale.

 

1.3.3.3. Kaetud tööde aktid

 

1.Koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.).

 

2. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Kaetud tööde aktid koostatakse kolmes eksemplaris ja neid säilitatakse koos vastaval kuupäeval koostatud ehitustööde päevikulehtedega.

 

3.Kaetud tööde aktidele peavad kirjutama alla omanikujärelevalve, vastutav töödejuhataja ja vastava alltöövõtja töödejuhataja, vajadusel projekteerija.

 

4. Ehitusetapid, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, määrab projekteerija

projektis.

 

5.Ehitusetapi täitejooniste koostamise määrab vastava projektiosa projekteerija. Kohustuslik on täitejooniste koostamine vaialuse, vundamentide, raudbetoonist või terasest kandekarkassi ja väliste tehnovõrkude kohta.

 

Kinnitatud

keskkonnaministri 10. novembri 1997. a. määrusega nr. 82